Hommikud, mil on võimalik endale hommikusöögi tegemiseks ja nautimiseks piiramatult aega võtta, on üsna haruldased. Seetõttu on need üksikud haruldused väga hinnalised.
Mulle on alati meeldinud mõte pannkoogipühapäeva traditsioonist. Ise pole suutnud sellest eriti varmalt kinni pidada, aga tean, et paljud tuttavad - eriti lastega pered - peavad seda traditsiooni küll.
Täna aga on mul õnn seda haruldast 1. mai hommikut veeta, kus akna taga paistab soe kevadpäike, tuba täidab pannkoogilõhn ja äratuseks mängib hea muusika.
Lihtsatest pannkookidest on tänapäeval kümneid variatsioone, mina otsustasin banaanipannkookide kasuks. Need on kõige lihtsamad valmistada ja minu kui suure banaanifänni jaoks ka taevaliku maitsega. Liitke sinna juurde veel magusad maasikad, hapukad kiivid, paar tilka mett ja värsketest ubadest jahvatatud kuum kohv pehme piimavahuga - PARADIIS!
Kes ei tea, siis banaanipannkookide saladus = ühele munale üks banaan. Kloppige munad lahti ja purustage banaanid munasegu sees kahvliga. Banaane ei tohi liiga ühtlaselt katki teha - siis ei jää pannkook pannil hästi kokku.
Pannkooke küpsetades jäin mõtlema, kui palju väikesed asjad loevad ja muudavad. Pisidetailid annavad tervikule nii palju lisaväärtust ja toovad kaasa kuhjaga rõõmu.
Mulle on näiteks väga tähtis, et saaksin oma hommikukohvi juua lemmiktassist, mille ema paar aastat tagasi kinkis.
Samuti oli täna pannkooke küpsetades tore mõelda, et need valmivad tuttavate kanade munadest. Need Kõpu küla kanad, kelle kollased munad täna pannkoogi sisse said, on ju vanad sõbrad :)
Uniste silmadega voodist tõustes märkasin, kuidas eile ostetud iirisekimbus oli üks õis koos maikuu tulekuga avanenud.
Ja nii edasi.
Märgake väikeseid asju! Need ei olegi vahel nii väikesed :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar