Jõulumagustoit

Minu jaoks on kahtlemata parim iga-aastane jõululaua klassika seaprae ja hapukapsaste näol kõikvõimalike lisanditega sealjuures. Aga pärast kõhu  p e a a e g u  täis söömist võiks traditsioonilisi maitseid kroonida üks mõnus ja mahe ja mahlane (ja mitte liiga magus) jõuluõhtu magustoit käsikäes värskelt valminud kohviga.

Ma ei teinud seekord Hiiumaale tulles kokkamise osas mingeid plaane. Otsustasin, et meisterdan köögis täpselt nii palju ja nii suurtes kogustes, kui sisetunne parasjagu lubab. Sest, teate ju küll, toiduvalmistamist peab saatma rõõm ja nauding. 

Täna hakkas hommikust saadik minu sees kasvama jõulumagustoidu tunne. Esimesena valisin välja väikesed, äsja päkapikkude poolt toodud, keraamilised vormid, mille sisse magustoidud teha. Siis tundsin igatsust pohlamoosi ja kohupiima koosluse järele. Hiljem, poes käies, sai selgeks, et jõulumagustoidule tuleb lisada tükike Hiiumaad. Nii sai retsepti osaks see päris õige Hiiu Pagari Hiiumaa leib. Juba maksma jalutades turgatas pähe mõte, et magustoit saaks imeline Alma latte-maitselise jogurtiga, mis minu rõõmuks poe riiulitelt vastu vaatas. Jõulukirikus, muude mõtete vahel, panin magustoidu otsast lõpuni kujutelmas kokku.

Nii tulingi koju ja võtsin

RETSEPT!
vormide määrimiseks võid
ja ülepuistamiseks riivleiba

1 viilu Hiiumaa leiba ja hakkisin kuubikuteks
200 g vaniljemaitselist kohupiima
200 g latte-maitselist jogurtit
u 1/3 purki pohla-õunamoosi

kaunistuseks Hiiumaa metsade külmutatud jõhvikaid.

Määrisin 5 väikest vormi võiga, puistasin üle riivleivaga. Seejärel täitsin vormid järjest latte-jogurti, leivakuubikute, pohlamoosi ja kohupiimaga. Selle peale panin veel natuke jogurtit ja pohlamoosi ning kaunistuseks mõned leivakuubikud ja jõulupunased jõhvikad.

Natuke muretsesin kuni magustoiduajani, et äkki sai midagi liiga vähe või liiga palju või on magustoit mahlase asemel ehk hoopis kuivapoolne. Aga oh seda rõõmu, kui esimene amps andis kinnitust, et meie pere jõuluõhtu magustoit sai just täpselt selline, nagu ma soovisin, või isegi natuke parem. Nii vist juhtub, kui paned millesegi kogu oma rõõmu ja pühendumuse :)

Jõulusoov

lumehelves tasa langeb

jõulukuuse oksale

soojus hinges, meel on malbe

rahu täitnud südame

köögis hapukapsa podin

piparkoogid laual reas

nurrukass siis sülle ronib

tänumõtted täitnud pea

kuskilt kostub kingikrabin

kas on tulnud jõulumees?

kuulan, vaid üks vaikne sabin

ehk on päkapikud need?

jõuluaja salapära

süütab sära silmades

avanegu ajavärav

et saaks see kesta veel ja veel

see, mis kõige hinnalisem:

koos kallitega oldud aeg

iga hetk, ka kõige pisem

oh, imeline jõuluaeg..

/jõul 2014/

Kauneid jõule teile kõigile!

Porgandikook toorjuustuglasuuriga

Mis oleks jõuluootus ilma porgandikoogita? - Just, just, polegi olemas sellist jõuluootust.

Sellepärast otsisingi juba eelmisel nädalal välja ühe lihtsa ja mahlase porgandikoogi retsepti, mis aitaks jõuludel kiiremini kohale jõuda. Seega, täna ootan porgandikoogiga jõule juba teist korda viimase nädala jooksul.

RETSEPT!iga saab tutvuda Askeldused Köögis blogis. Mina täiendasin seda omalt poolt hakitud mandlite ja kreeka pähklitega, mis on peidus koogi sees ja nähtaval kaunistusena glasuuril.

Mu üllatus oli suur, kui oma tuppa astudes leidsin laua pealt päkapiku, ninapidi koogis kinni. Ott küll räägib, et nad (päkapikud) on nähtamatud, aga ma ju täitsa ise nägin, kuidas päkapikk, põsed punnis, kooki sõi. Aga ma saan aru küll. Päkapikud ootavad jõule kindlasti vähemalt sama palju kui mina, sest nendel on juba pikk-pikk töö seljataga ja kui nad saavad ükskord kõik kingid laiali veetud, hakkab neil ju puhkus. Usun, et see päkapikupoiss tuli nähtamatusest lihtsalt korraks välja, et porgandikoogi abiga jõuludele (ja sellejärgsele puhkusele) lähemale jõuda ;)

Pisike mõmm ja väikeste printsesside aksessuaarid

Eelmises postituses tutvustatud jõuluootuse maagia on minu elus viimastel päevadel täisvõimsusel töötanud. Nii palju toredaid ja lihtsaid, aga samas erilisi hetki, ja nii palju sügavaid emotsioone, millest tahaks kahe käega kõvasti kinni hoida, et nad ometi veel ei läheks... 

Ma võin teile avaldada ka kogu selle erilisuse saladuse: need suurepärased inimesed, kes mind ümbritsevad. Nemad loovad selle maagia, kus on peidus kõik hetked, emotsioonid, võlu ja hea olemine.

Ja loomulikult, päkapikud. Et mis nendega? Nemad loovad ka jõuluaja võlu. Vaadake vaid neid väikeste laste säravaid ja ootusärevaid silmi, kui päkapikkudest on juttu :)

Koos päkapikkudega meisterdasime veel ühe pisikese mõmmiku, kes - nagu ikka - on täidetud armastusega. Mõmmik on u 20 cm pikkune ja heegeldatud akrüüllõngast.

Ja päkapikkudega töötasime välja ka aksessuaarikomplekti väikestele printsessidele: patsikumm + 2 juukseklambrit. Valminud Liisi õpetatud meetodil.

_ _ _
Lõpetuseks rõõmusõnum: homme sõidan HIIUUMAAALEE, juhuu! 

Jõudke teiegi ilusti kodudesse oma armsate juurde jõuluaega nautima!

Jõulueelne maagia

Mina olen kindlasti üks nendest, kellel jõuluootus ja jõulud meele kuidagi erakordselt helgeks teevad. Tänavu on eriti maagiline kogu jõulueelne aeg. Ega jõulupühad ei olegi otseselt need, mida ma igatsen, küll aga ootan perega koosolemist, väikevennaga mängimist, Hiiumaa rütmis elamist, köögi vallutamist ja uute retseptide proovimist.. Ja selle kõige imeliseni on jäänud veel vaid loetud päevad.

Sel aastal ei heiduta mind isegi lume puudumine. No kui on jõulud kummikutega, siis on. Tunne on oluline ja see on praegu täpselt õige :)

Sain täna juba oma esimese jõulukingi, mis hakkab kindlasti tulevikus siin blogilehel välja paistma. Aga millal ja kuidas? See jääb saladuseks :) natuke põnevust peab ka olema.

Mitte ainult mina ei saanud täna esimest jõulukinki, vaid ka mitu minu väikest sõpra pidasid täna lasteaedades jõulupidusid, muuhulgas väikevend Ott. 

Küsisin temalt siis traditsiooniliselt
"Mida jõuluvana sulle tõi?"
Ott: "Kommi."
Mina: "Kas ainult kommi?"
Ott: "Ei, mitte ainult kommi, vaid nii palju kommi nagu meil kartulipõllus mulda on!"

Seega tundub, et kommivarud on meil Hiiumaal üüratud ;)

Ka minu koostöö päkapikkudega on vahepeal jõudsalt sujunud. Nii on mõned head lapsed saanud jõulude puhul endale uue sõbra. Tutvustan teidki nende väikeste sõpradega, kellesse igaühesse on heegeldatud kuhjaga armastust.

Konnavennad (Triin Mihkelsoni õpetuse järgi, pikkus u 20 cm, akrüllõng)

Jänespoiss (Triin Mihkelsoni õpetuse järgi, pikkus u 30 cm, akrüüllõng)

Väike mõmm (Lilleliisi õpetuse järgi, pikkus u 14 cm, puuvillane lõng)

Maagilist jõuluootust teile kõigile!

Jõulukaardivabrik on avatud

Teine advent. Märk sellest, et jõulud hakkavad jõudma ja peagi paneme seinale kalendrid aastanumbriga 2015.

Jõulutuled panin üles ammu enne esimest adventi ning küünlasära täidab tuba alates sellest, kui pimedam aeg meie maale jõudis. Seega jõulusoojust ja hubasust on kodu täis olnud juba kaua aega. 

Täna, teisel advendil, sõin õhtusöögiks verivorste hapukapsaste ja ämma tehtud pohlamoosiga. Ja avatuks sai kuulutatud Liisa jõulukaardivabrik, mis valmistab ka pisikogustes kingitusi. Nimelt, kui päkapikkudega oma iga-aastast jõulukohtumist pidasime, rääkisid nad, et nad teavad palju häid lapsi, kellest mõnedega on ka minul au tuttav olla. Pikemalt mõtlemata allkirjastasime koostöölepingu ja andsin oma nõusoleku, et aitan päkapikel neid armsaid rõõmustada.

Tähtsam aga kõigist küünlaist, kaartidest, kinkidest ja verivorstidest on see mittemateriaalne, mis meid iga päev ümbritseb ja meie sees peidus on. Just aasta lõppedes hakkab see osa endast rohkem märku andma. Päev läbi kaarte meisterdades leidsin minagi aja ja võimaluse teha üks rännak enda sees ja mõelda nii tagasi kui edasi. Mõtteid ja küsimusi, nagu alati, tekkis palju. Aga teiega jagan seda üht ja kõige tähtsamat - tänulikkuse mõtet. Jõulukaardinimekirja koostades sai nimekiri ehmatavalt pikk, aga see oli rõõmuvalmistav ehmatus. Ma olen nii piiritult tänulik kõigile neile kaardisaajatele ja loomulikult neile, kes kaarti ei saa, vaid kellega saan oma jõulupühad koos veeta (loe: perele). Olen tänulik, sest kõik need inimesed on mind imehästi hoidnud. Justnimelt IMEhästi, sest viimaste kuude jooksul olen end korduvalt leidnud imestamas mõtte juures "kas tõesti just juhtus nii?". Aitäh selle eest!

Täna (ja igal teisel päeval) väärib erilist tänu minu armas ema Kulla, kellel on sünnipäev. Palju tänu ja palju õnne!

Kaunist jõuluootust ja olge teiegi imehästi hoitud!