Jõulud sidrunikeeksi ja Brita koogiga

IMELI(HT)NE SIDRUNIKEEKS. RETSEPT!

ELU ESIMENE BRITA KOOK. RETSEPT!

Mina lisasin vahukoorele 200g kohupiima ning vaarikate asemel jõhvikaid. Nii sai valmis elu esimene jõhvikane Brita kook :)

Have a nice Sunday-brownie! / Kolme šokolaadi brownie

Päev on juba eos korda läinud, kui sind äratab päikesepaiste nagu täna. Täiuslik teise advendi hommik :)

Ja see pole veel kõik (nagu vanas heas TopShopi reklaamis)... 

Kui sind ootab köögis eelmisel õhtul valmis küpsetatud kolme šokolaadi brownie, mida hommikukohvi kõrvale nautida, siis enam eriti paremaks minna ei saa ;)

Kolme šokolaadi brownie RETSEPT!i sain kunagi armsalt Janelt, kes nüüd Austraalias kängurute ja koaaladega hängib. Jane omakorda sai selle retsepti kuskilt kokaraamatust või ajakirjast, mistõttu ma täpset allikat avaldada ei oskagi. Aga siin ta on.

200 g võid

200 g tumedat šokolaadi (mina kasutasin 70% kakaosisaldusega Bitterit)

1,5 dl jahu

1 dl kakaopulbrit

50 g valget šokolaadi

50 g piimašokolaadi

3 muna

3 dl suhkrut (mina panin pisut üle 2 dl)

Sulata tükeldatud tume šokolaad ja või kastrulis kuumaveevannis. Sega, kuni kõik on ühtlaselt sulanud. Vooderda kandiline umbes 20 cm läbimõõduga vormi põhi ja servad küpsetuspaberiga. Tükelda valge ja piimašokolaad. Vahusta munad ja suhkur kohevaks vahuks. Vala veidi jahtunud šokolaadisegu munavahu hulka. Sega õrnalt läbi. Sega omavahel jahu ja kakaopulber, sõelu šokolaadisegusse ja sega ühtlaseks. Väldi ülesegamist. Lõpuks lisa tükeldatud šokolaadid. Vala tainas vormi ja küpseta 160 kraadi juures pool tundi. Jahuta kook vormis täielikult ja kummuta alusele. Lõika kook esmalt neljaks ruudukujuliseks tükiks ja seejärel veel omakorda neljaks ruudukujuliseks tükiks. Nüüd lõika need tükid veel diagonaalis pooleks. Nii saad 32 tükki. Brownied säilivad õhukindlas nõus külmkapis kuni nädal.

Rõõmsat pühapäeva!

Jõuluootuse klassika: porgandikook toorjuustukreemiga

Pühapäevamaagia toimib jälle. Lausa imeline päev! Võib-olla mängib oma osa see, et esimest korda mandril elamise aja jooksul olen lasknud jõuluootusel oma hinge pugeda. Varem olen alati mõelnud, et mis meeleolu ma siin ikka loon, kui jõuludeks niikuinii Hiiumaale sõidan. Siis oli jõuluootus pigem kibeda maitsega: ootasin muudkui, millal ometi tuleb viimane tööpäev ja saab Hiiumaale sõita ja tõeliselt ilusat jõuluaega nautima hakata.

Tänavu on mu ümber tekkinud aga nii palju inimesi, kes räägivad, kuidas nad jõule armastavad ja mida nad kodus advendiajal muudavad. Tundub, et neil on õnnestunud mindki jõulupisikuga nakatada. Lõpuks jõudis pärale ka see teadmine, et suurema osa ajast veedan ma siiski siin, oma Viimsi kodus. Vaid pühad saan Hiiumaal veeta. Miks siis mitte pühade-eelset ja -järgset aega samaväärselt nautida, nagu need imelised Hiiumaa päevad saavad olema. 

Ühtlasi on see nii veider, kuidas uue kohaga kohanemine võib võtta aastaid. Ja kui kaua läheb aega, et üks korter muutuks koduks, seal elavate inimeste nägu. Kõigil see kindlasti nii pika vinnaga ei käi. Minul küll. Aga seda suurem on rõõm selle üle, kui märkad või muudad midagi, mis tekitab tunnet, et oled ja elad just sellises pesas, mis sulle parim on. Isegi see ei sega, et tuba on külm. Teate ju küll - peaasi, et süda soe on! :)

Tänase esimese advendi puhul küpsetavad paljud piparkooke. Mina eriti suur piparkoogisõber pole. Võin neid küll küpsetada seltskonna nautimise pärast (näiteks väikese vennaga), aga kes need pärast ära sööb? - Ei tea. Minu jõuluootue klassikaliseks kujunenud maitseelamus on hoopis porgandikook toorjuustukreemiga. Püüan seda ikka igal aastal valmistada. Teen seda Nami-Nami RETSEPT!i järgi. Tänavu lisasin taignasse omalt poolt ka paar peotäit purustatud maapähkleid.

Esimest korda on meil Viimsis ka oma väike jõulupuu.

Kaunist jõuluootust!

Kukeseenepirukas

Sel aastal sajab kukeseeni taevast alla... või kasvavad nad siiski maa peal ja sambla all? Ei tea. Igatahes on kukekaid nii palju, et mets annab seeni suurtes kogustes isegi nendele, kes tavalisel suvel vaid paari kukeseenekastme jagu seeni leiavad. Ja kui juhtumisi seenekastmest isu täis saab, siis on paras aeg kukeseenepirukat küpsetada. Jagan teiega üht imelihtsalt ja mahedamaitselist varianti, millega juba kasvõi täna õhtul end kostitada võite.

Kukeseenepirukas
RETSEPT!

Vaja läheb:
500 g pärmilehttaigent
5 muna
300 g hapukoort
200 g riivjuustu
kuhjaga kukeseeni
võid praadimiseks
soola
pipart

Prae kukeseened vähese soolaga õrnalt võis läbi. Vormi lehttaigen ahjuplaadi põhja ja äärtele. Klopi kausis lahti munad. Lisa hapukoor, riivjuust, kukeseened ning maitsesta soola ja pipraga. Kalla segu lehttaigna-põhjale. Küpseta 200 kraadi juures 35-40 minutit.

Maitseb mõnusalt nii soojalt kui külmalt :) Seega sõitke seenele! 

Merevaigukook vaarikatega

Eesti elanikele on kätte jõudnud aasta parim aeg, kus kõike on külluses: marju, lilli, seeni, linnulaulu ja muudki põnevat. Päikest võib-olla just külluses ei ole, aga vähemalt on paljudel meist puhkus või vabad päevad, mida saab sisustada lemmikute tegevustega. Lemmiktegevuste suurus varieerub rahulikust teejoomisest kodutrepil maailma vallutamiseni - igaühel erinevad unistused, mis täitumist ootavad.

Minu unistused ja salasoovid pesitsevad peamiselt kodutrepi raadiuses, põigetega metsa ja mere äärde. Ühelt poolt on need võrdlemisi väikesed, kuid teisest küljest hiiglama suured. Nii on sel suvel igast salasoovist osake justkui täide läinud, samas aga on tulevikust veel palju oodata, et unistuste tervikpildid ka reaalsuse paberile visandatud saaks.

Mis blogikirjutamisse ja kookidesse puutub, siis selle suve olen seni pidanud mööda saatma väga harjumatus olukorras: minu suvises kööginurgas puudub ahi. Kõik küpsetatud koogid, pirukad ja ahjuroad on jäänud valmimata. Katki pole midagi, sest selle asemel oleme saanud maiustada pannkookide ja metsmaasikamoosiga, mis on ka väga taevalik kooslus. Aga harjumatu siiski.

Niisiis, kui viimati pealinnast tööpostilt naasesin ja kodus peatusin, ei saanud kasutamata jätta võimalust ahi üles soojendada ja värsked vaarikad koogiks küpsetada. Sai üks mahe amps sellest toorainest, mis parasjagu külmkapist vastu vaatas. Kes soovib, et kook oleks magus, sellel soovitan suhkrukogust kahekordistada. Mina ise magusapommi ei tahtnud ja suhkruga ei priisanud. Maitsvaim on kook siis, kui see on pärast küpsetamist jõudnud üleöö külmkapis seista.

Merevaigukook vaarikatega

RETSEPT!

Põhi

1 pakk šokolaadimaitselisi Selga küpsiseid

80 g sulavõid

Kate

400 g Merevaigu sulajuustu (naturaalse maitsega)

4 muna

5 tl (kuhjaga) suhkrut

vaarikaid

Kaunistamiseks veel vaarikaid

Purusta küpsised taignarulliga, sega sulavõiga ja suru 26 cm lahtikäiva koogivormi põhja. Mikserda Merevaik munade ja suhkruga. Lisa vaarikad ja sega õrnalt läbi. Kalla segu põhjale ja küpseta 160 kraadi juures 40-50 minutit (kuni kook muutub pealt kuldpruuniks). Kui kook on jahtunud, kaunista vaarikatega.

NB! Eriti hästi maitseb järgmisel päeval, kui on jõudnud üleöö külmkapis seista.

Proovige järgi ja kasutage oma ahjusid, kui teile see võimalus antud on! ;)

Kevad Hiiumaal ja kohupiima-maasikakook

Sõnadega ei saa kirjeldada, kui palju erineb kevad maal sellest kevadest, mis on linnas. Linnas on seda väga lihtne ära unustada, aga mõni minut Hiiumaa looduses ja hetkega saab selgeks, et kevad maal on tuhandeid kordi ilusam, värvilisem, linnulaulusem, lõhnavam. Ja mitte ainult kevad. Maal on kõik teisiti - paremini :)

Seda sobib tähistada kallite inimeste ja kiiresti valmiva kohupiima-maasikakoogiga.

RETSEPT!

Põhi:
180g Ekstra küpsiseid
100g sulavõid
Purusta küpsised, sega sulavõiga. Vajuta sega 26 cm koogivormi põhja.

Kate:
400g vaniljemaitselist kohupiima
3 muna
100g hapukoort
5tl suhkrut
3sl jahu
riivitud apelsinikoor
poole apelsini mahl
külmutatud maasikad
Sega kõik koostisosad peale maasikate omavahel kokku ja kalla põhjale. Vajuta külmutatud maasikad katte sisse. Küpseta ahjus 200 kraadi juures ca 40 minutit.

Kaunist kevadet!

Ja kuulake "Metsavaikust"!

Aja lend ja sünnipäevatordid

         

Jaanuarist sai veebruar. Ja veebruarist sai märts. Ma ei ole enam päris kindel, et aeg lendab lennutiivul. Rohkem nagu lennukitiivul :)

Aga peale aja lennukitiivul lendamise on teisigi põhjuseid, miks siin veergudel olen teiega viimasel paaril kuul jaganud ainult vaikust.

1. Unistasin salamisi juba mõnda aega töökoha vahetamisest. Mu unistus oli üsna konkreetset nägu: minna tööle Naba lasteaeda Pirital. Elu on õpetanud, et iga asi tuleb omal ajal. Nii tuli ka Naba lasteaed. Nüüd olen juba poolteist kuud Nabas töötanud, igati rahul ja õnnelik. Selle ajaga olen uskumatult palju õppinud, nii suurte kui väikeste, nii enda kui teiste kohta.

2. Septembrist saati olen tasapisi toimetanud koos Hiiumaa Noorsootöö Keskusega, et märtsi lõpus saaksid Hiiumaa noored osaleda infomessil "Mul on mõte!". Nüüd on 30. märtsini jäänud vähem kui kümme päeva ja peab toimetama natuke kiiremini kui tasapisi.

3. Ülikoolis käimisega kaasneb lõputöö kirjutamine, mille alla olen ma seni küll piinlikult vähe aega panustanud, aga mõtted keerlevad ometi selle ümber kogu aeg. Vahepeal võtsid need mõtted hoopiski projekti kirjutamise kuju. Kirjutan lõputööd oskuste õppe meetodist, mille abiga on täiskasvanutel võimalik mänguliselt ja lapsesõbralikult laste probleeme lahendada. Oskuste õpe on välja töötatud Soomes ja Eestis pole teadmised selle kohta veel väga levinud. Et olukorda muuta ja oma kolleegidele lasteaiaõpetajatele anda võimalus oskuste õppega tutvumiseks ja selle kasutamiseks, loodan eeloleval sügisel korraldada selleteemalise koolituse lasteaiaõpetajatele. Siinkohal võivad küll kõik postituse lugejad korraks pöidlad pihku pista, et projekti rahastamist toetada ;)

4. Koolituse korraldamisega seoses leidsin end koos sõbra Svetaga ka oma esimest juriidilist keha loomas. Meil on nüüd mittetulundusühing Rõõmu Allikas, mille kaudu soovime ühel või teisel viisil Eesti laste heaolule kaasa aidata.

Sellised on uued tuuled siinpool arvutiekraani.

Aga et vaikusevõlga heastada, jagan teiega kahte sünnipäevatorti, mis selle aastanumbri sees on valminud.

Kõigepealt sai väike Ott 6-aastaseks ja soovis endale üle kõige Mr. Beani pildiga torti. Et kogu suguvõsa ikka suu magusaks saaks, saigi valmis üks hiigel-biskviidine-kohupiimatort.

Peale seda sai mu väike armas sõber Laura viieseks ja soovis lasteaeda sünnipäeva tähistamiseks ühe koduse küpsisetordi viia, mida mul oli au valmistada.

Avastasin postituse kirjutamise ajal, et kevad on täna meie õuele jõudnud. Akna taga sajab küll eksitavalt laia lund, aga sellegi poolest soovin teile kaunist kevadet! 

Kanada õunakook

Kui sõidad septembri esimestel päevadel maakoju värsket õhku hingama, siis küpsetad loomulikult ... õ.. u.. jah, õunakooki!

Juba mitu päeva ootasin, et saaks ühe mõnusa koduse õunakoogi teha (ja ära süüa!). Ma ei ole kunagi olnud teab mis õunakoogifänn, aga sel aastal tundsin küll mingit nostalgilist igatsust selle mõnusa lapsepõlvemaitse järgi. Nii küpsetasin Kanada õunakoogi (RETSEPT!)

Tuletan teile, teised maalastest linlased, meelde, et koduste maitsetega saab ka linnas maiustada: korjake maal õunakorv täis, sõitke linna ja küpsetage oma linnasõpradele üks mõnusmagusmaitsev õunakook!

Suveidüll sõstra-pavlovatega

Mul on juhtunud olema kaks nii imelist päeva, et need on vaja kindlasti kirjaridadesse jäädvustada. 

Esiteks sellepärast, et kõike head tuleb ikka teistega jagada, 

ja teiseks, et pimedatel talveõhtutel oleks tagataskust võtta üks ilus mälestus, mis hinge soojaks teeb.

Eile nautisime väikevend Otiga suurepärast suvepäeva: korjasime morsisiirupi jaoks palju sõstraid, valmistasime kahe peale ühe tellimustordi, ja mis kõige parem, sõime päev otsa KUNINGATE sööki. Mis on kuningate söök? Loomulikult kõik, mida kuningad söövad. Aga miks just kuningate söök? Lihtne - sest Ott tahab kuningaks saada. Kurbusega pean teatama, et küllalt suur oli tema pettumus, kui ütlesin, et meie puhul ei ole tegelikult tegemist kuningliku perekonnaga. Tundub, et seni arvas ta endas kuninglikku verd voolavat. Aga pole viga, ka kosmonaudi amet ajab tulevikus asja ära.

Tagasi kuningliku söögi juurde. Mõned näited: 

• koduleib soolavõi, liha ja koduaia rohesaadustega
• punetee
• jäätiseassortii
• esimesed herned
• esimesed suvikõrvitsad kukeseene-juustu-tomati-täidisega
• tarretatud magustoidud

Päev tipnes kauaoodatud pika ja meeleoluka jutuõhtuga kõige parema sõbranna Mariliisi juures, kus on alati nii uskumatult hea ja kodune olla.

Tänase päeva ilu sai alguse juba esimestest ärkveloleku minutitest. Sõitsin varahommikul Mariliisi juurest koju, saatmas esimesed päikesekiired, tihe udu ja kastemärjast sädelevad põllud. Looduse ilu ja võlu! 

Kodus ootas Ott, kes oli otsustanud, et täna sööme sultanite sööki.

Kui sultani-hommikusöök oli söödud, panime ahju küpsema meie päris esimesed (!!!) pavlova-põhjad, peesitasime päikese käes, lõime pisut indiaanlaste tantsu ja siis suundusime vaarikajahile. Viimase käigus avastasime, et me ei elagi nii privaatselt, kui oleme seni arvanud. Vastupidi, meil on palju naabreid vaarikausside näol. Mõnest vaarikast avastasime isegi paljulapselise usside pere. 

Mida lähemale õhtule, seda mõnusamaks kõik sai. Maiustasime hernestega, mängisime peitust ja ootasime ema koju. Kui ta jõudis, ootas meid Kõrgessaare mõisapargis Riho Sibula kontsert, mis oli lihtsalt nii piiritult ilus, et mul olid peaaegu kogu kontserdi aja külmavärinad. 

Ilu-külmavärinate leevenduseks läksime pärast kontserti Paopele ujuma, kus meid võttis vastu supisoe merevesi ja peaaegu inimtühi rand - üks Hiiumaa mõnusamaid võlusid.

Ja siis, täpiks i-l, õhtusöögiks värsked kartulid sibulasiksi (laensõna saarlastelt) ja praelestaga ning magustoiduks sõstra-pavlovad mõnusa kuuma kohviga. 

Olen pavlova-kooke ise üldse väga vähe söönud, teinud enne tänast polnud kordagi. Aga et kõik neid nii hea sõnaga kiidavad, siis millal veel võiks olla parem aeg katsetamiseks kui praegu, kui hapukad sõstrad on valmis saanud ja annavad magusa besee ja vahukoore vahel imehea maitsenüansi. Beseepõhjad valmistasin Angeelika Kangi retsepti järgi, peale panin suhkruga vahustatud vahukoort ja nii punaseid kui musti sõstraid.

Just selliseid mõnusaid elamusi tahtsingi teiega jagada :) Hea on mõelda, et homne päev saab olema küll teistsugune, aga kindla peale sama ilus. Soovin teilegi võrratut olemist!

Kreemjas pudingukook, ilu ilusa elu sees

Tere, head!

Vahepeal on olnud jälle nii palju ilusat. Mõnusat aega iseendale, ühepäevaseid kurke, kodust leivalõhna, mõned minutid päikesesära, lõkkekartuleid, kuivatatud kala, merekohinat, ilusaid hetki armsate inimestega, vihmamärja metsa lõhna, hiigelsuuri siniseid mustikaid..

Kui kõige selle ilu sisse on kaunistuseks kiirelt vaja ära mahutada üks kook, siis tasub piiluda Ragne Värgi blogisse, mis tundub olevat üks lõputu kullaauk, kust ikka ja jälle häid ja lihtsaid retsepte leiab. Mina igatahes piilusin ja leidsin sealt kreemja pudingukoogi retsepti. Garanteerin, et valmistamine on lihtsamast lihtsam, rääkimata söömisest. Ragne RETSEPT!is kirjas olevate vaarikate asemel kasutasin mustsõstraid.

Suu said magusaks kõik maiasmokad. Proovige järgi!

Lühipostitus mõnusast suvest

Suvepuhkuse ajal on koguaeg täpselt nii hea olla, et arvutikaant naljalt avada ei jõua, rääkimata siis blogipostituste kirjutamisest. Väga ei saa ka paremaid palasid pildile jäädvustada, sest need leiavad tihti enne tee kõhtudesse, kui mina kaameraga kohale jõuan.

Et aga endast maailmale elumärki anda, kinnitan teile, et minu suvi on möödunud väga mõnusalt. Tuba on alatasa leivalõhna täis ning koogitükid kohvitassi kõrval olemas. Kõige ilusamad hetked on möödunud metsas kukeseeni otsides, õhtuti päikeseloojangu saatel jalutades, kuumal saunalaval elu üle mõeldes ja muidugi armsate inimeste seltsis, keda ammu näinud pole.

Kaunist suve jätku teile ka! Pidage ikka meeles, et hea suve saladus pole tingimata soe ilm, vaid soe süda ja soojad inimesed!

Kohupiimatort mustikate ja sidrunikreemiga

Olgu see naistepäev või sünnipäev või mõnus kodune pühapäev pere ja sõpradega, üks mahlane kohupiimatort kulub alati ära. Selle ettevalmistustega on hea alustada juba laupäeva õhtul, et pühapäevase hommikukohvi kõrvale maitsekas ja mahlane amps võtta oleks.

Ja veel tahan ma teile öelda, et leidke aega enda ja kallite inimeste ja pisiasjade nautimise jaoks!

Kohupiimatort mustikate ja sidrunikreemiga

RETSEPT!

Biskviitpõhi:

4 muna
1,5 dl suhkrut
1,5 dl jahu
0,4 dl tärklist
1 tl küpsetuspulbrit

Vahusta munad suhkruga, u 10-15 minutit. Sõelu hulka segatud kuivained. Sega taigen õrnalt, kuid võimalikult kiiresti (u 15 sek) kokku. Küpseta 26 cm küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivas koogivormis 180 kraadi juures 30-40 min. Lase jahtuda.

Sidrunikreem Toidutare õpetuse järgi.

Kohupiimatäidis ja -kate:
2 dl vahukoort
5 sl suhkrut
600 g kohupiima
100 g sulatatud valget šokolaadi
külmutatud mustikad

Vahusta vahukoor suhkruga. Sega omavahel kohupiim ja sulašokolaad. Sega kohupiim ja vahukoor omavahel kokku.

Kaunistamiseks vajad
2 dl vahukoort
2 spl suhkrut
külmutatud mustikaid

Vahusta vahukoor, kaunista vastavalt soovile kook pealt ja külgedelt vahukoore ja mustikatega.

Tordi kokkupanemine

Lõika biskviit kolmeks. 

Immuta alumine kiht piimaga (või vahtramahlaga, kui on hooaeg).
Kata aluskiht sidrunikreemi ja külmutatud mustikatega.

Immuta keskmine kiht piimaga (või vahtramahlaga, kui on hooaeg).
Kata u poole kohupiimatäidise kogusega ja külmutatud mustikatega.

Immuta keskmine kiht piimaga (või vahtramahlaga, kui on hooaeg).
Kata kohupiimaseguga pealt ja külgedelt.

Pane külma maitsestuma (vähemalt 4h või üleöö).

Enne serveerimist kaunista.

Mustika-toorjuustukook hapukoorekattega

Kui soovid valmistada kiiresti midagi lihtsat, magusat ja maitsvat, ja sul on sügavkülm täidetud suvel korjatud mustikatega, siis tasub kindlasti küpsetada mustika-toorjuustukooki hapukoorekattega. Ainus, mis selle koogi puhul aega nõuab, on koogi jahtumine ja tahenemine (ning suvine mustikalkäik). 

Sobib ideaalselt nii külakostiks kui külaliste võõrustamiseks ;)

RETSEPT! Valmistasin koogi selle retsepti järgi, kuid kohandasin retsepti enda jaoks:

• põhja koostisosadest jätsin ära šokolaadi 
• ei eelküpsetanud põhja
• täidise koostisosadest jätsin ära sidrunikoore
• hapukoorekatet ma ei tarretanud, vaid pärast 45 min küpsetamist tõstsin koogi 15 min tahenema, mille järel kallasin ettevaatlikult koogile segu 250 g hapukoorest, 2 spl suhkrust ja 1 tl vanillisuhkrust; panin koogi veel 10 minutiks ahju ja seejärel külma ruumi jahtuma

Musta leiva põhjal kohupiimakook maasikatega

Tänasel päeval on ikka kombeks valmistada midagi eestimaist. Tegin seda minagi. Mitte aga kamakooki või kiluleiba või muud sarnast. Mõtlesin hoopis sellele, mida hakkaksin kõige rohkem igatsema, kui oleksin Eestist kaua eemal. 

Olen tuntud kohukesefänn ja üks igatsusobjekt oleks kindlasti kohuke + kõik muud kohupiimatooted. Teise asjana hakkaksin kindlasti selle mõnusa maitseküllase eesti musta leiva järele igatsema. Nii panin need kaks head asja kokku ja küpsetasin kohupiimakoogi, mille vundamendiks on kodumaine must leib. 

Aga maasikad? Jaa, muidugi, koduaia maasikaid igatsen ma ka alati. Ka praegu, Eestis olles. Et mul siin mandrimaal aga koduaia maasikaid külmikust võtta pole, kaunistavad kooki seekord kauni Hispaaniamaa maasikad.

Meeliäratavaid kodumaiseid maitseelamusi!

RETSEPT!

Musta leiva põhjal kohupiimakook maasikatega

Põhi:
8 viilu musta leivba (nt Fazeri must põrandaleib)
80 g võid
1 dl fariinsuhkrut

Tükelda leib kuubikuteks. Sulata või pannil, lisa sellele leib ja suhkur. Kuumuta pidevalt segades u 5 min. Seejärel laota leivasegu ühtlase kihina mõnele suurele alusele jahtuma (nt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile)

Kate:
600 g teralist vaniljemaitselist kohupiima
250 g ricotta kohupiimapastat
1,5 dl suhkrut
0,5 tl vaniljet
4 muna
4 spl nisujahu
1 suure sidruni riivitud koor
0,5 sidruni mahl


Kaunistuseks:
maasikaid

Katte valmistamiseks vahusta munakollased suhkruga. Lisa kohupiim ja kohupiimapasta, sidrunikoor, jahu, vanilje ja sidrunimahl. Kõige lõpuks vahusta munavalged ja lisa ettevaatlikult segades kohupiimamassile.
Vala jahtunud leivasegu 26 cm ümmarguse koogivormi põhja, selle peale kalla ettevaatlikult kohupiimamass. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 35-40 min, kuni kook on pealt kuldkollane.
Lase koogil jahtuda ja kaunista maasikatega.

_ _ _

P.S. See Eestist inspireeritud kook osaleb ka Nami-Nami retseptivõistlusel "TORT ISAMAALE 2015",

Vanillised tassikoogid

Mõnus magus amps tee kõrvale. Maitseb eriti hästi koos hea seltskonnaga :)

RETSEPT!

Katsetusi Kihnu saareköögi põhjal

Jõulueelsel ajal kirjutasin teile oma päris esimesest 2014. a jõulukingitusest ja lubasin, et kindlasti saate teiegi sellest osa. Oleksite võinud juba saada kaunil jõuluajal, aga kes siis jõudis arvutis blogipostitusi kirjutada :) Seega nüüd tuleb väike jõulumenüü meenutus.

Aga kõigepealt kingitusest, milleks on kokaraamat "Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist". 

(Pilt on pärit Toidutare.ee lehelt).

Oi, kui suur mu rõõm oli, kui selle raamatu pakkepaberi seest leidsin! Ja rõõm sai suuremaks, kui raamatu sisse vaatasin. Mulle meeldib eriti see, et raamatu autor on iga toidu juurde kirjutanud ka natuke Kihnu saare lugu. Teiste sõnadega, sealt saab lugeda, mis on Kihnule kõige iseloomulikumad toorained, millist leiba valmistatakse pühade ajal, milline on Kihnu rahvusroog, millist kala pidas rannarahvas vanasti prahikalaks jne. Iga toiduga käib kaasas lugu, tükike Kihnu pärandit.

Esimesena katsetasin raamatust kodujuustupirukat. See sai aga nii kiiresti otsa, et pildile ei jõudnudki.

Et jõuluajal pidid kõik traditsioonilised toidud ka lauale mahtuma, siis otsustasin, et algatuseks proovin jõululaual ära paar väiksemat rooga, mis pigem suupiste või toidukõrvase aset täidavad. Valituks osutusid tursamaksasalat ja majoneesiküpsised.

Tursamaksasalati valisin, sest polnud ise kunagi tursamaksa söönud ja tahtsin ära proovida. Selleks oli vaja 250 g tursamaksakonservi, 2 keedetud muna, 1 väike mugulsibulat ja 1 väikest soolakurka. Koostisained tuli hakkida, segada ja siis lasta heal maitsta. Ja maitses ka hästi - eriti hõrk oli salat krõbedal röstsaial.

Majoneesiküpsised tundusid minu jaoks aga eriti erilised. Ma poleks kunagi selle pealegi tulnud, et võiksin majoneesi küpsistesse panna. Majoneesiküpsiste tarvis oli vaja 200 g võid, 2 muna, 2 dl suhkrut, 1 tl vanillsuhkrut, 2 dl majoneesi, 8 dl nisujahu ja glasuuriks piimašokolaadi. Küpsiseid ahjuplaadile ladudes sain aru, et oleksin pidanud esteetilistel kaalutlustel vast väiksemad küpsised vormima ja neid kahel ahjuplaadil küpsetama, et ampsud pisemad saaks. Aga ka suured majoneesiküpsised said otsa - maitsesid minu üllatuseks imeliselt. Kui juba ühe võtsid, siis ei jäänud teine suhu pistmata. 

- - - 

Kes kokaraamatuid armastab, sellel soovitan Kihnu saareköögi raamatu ka enda köögiriiulile hankida. Ise jätkan tasapisi Kihnu köögiga tutvumist :)

Porgandikook toorjuustuglasuuriga

Mis oleks jõuluootus ilma porgandikoogita? - Just, just, polegi olemas sellist jõuluootust.

Sellepärast otsisingi juba eelmisel nädalal välja ühe lihtsa ja mahlase porgandikoogi retsepti, mis aitaks jõuludel kiiremini kohale jõuda. Seega, täna ootan porgandikoogiga jõule juba teist korda viimase nädala jooksul.

RETSEPT!iga saab tutvuda Askeldused Köögis blogis. Mina täiendasin seda omalt poolt hakitud mandlite ja kreeka pähklitega, mis on peidus koogi sees ja nähtaval kaunistusena glasuuril.

Mu üllatus oli suur, kui oma tuppa astudes leidsin laua pealt päkapiku, ninapidi koogis kinni. Ott küll räägib, et nad (päkapikud) on nähtamatud, aga ma ju täitsa ise nägin, kuidas päkapikk, põsed punnis, kooki sõi. Aga ma saan aru küll. Päkapikud ootavad jõule kindlasti vähemalt sama palju kui mina, sest nendel on juba pikk-pikk töö seljataga ja kui nad saavad ükskord kõik kingid laiali veetud, hakkab neil ju puhkus. Usun, et see päkapikupoiss tuli nähtamatusest lihtsalt korraks välja, et porgandikoogi abiga jõuludele (ja sellejärgsele puhkusele) lähemale jõuda ;)

külakostiks täpilised õunamoosimuffinid

Teate küll seda olukorda, kus kodus enam  m i t t e   m i d a g i  süüa ei ole. Tavaliselt valmivad just siis kõige paremad toidud. Nii ka täna, kui oli vaja kiiresti midagi mõnusat külakostiks meisterdada. Retsepti lähtealuseks valisin õunamoosi (sest purk Hiiumaa õuntest keedetud moosi ju ikka varuks on) ja varsti võtsingi ahjust välja pehmed täpilised õunamoosimuffinid. 

RETSEPT! (valmistasin poole kogusest ehk 12 muffinit)

Küll on hea, kui mittemillestki midagi head valmib! :)

sügisehall patsikumm taevasinaga ja kahe komponendi kook

Et rahu leida, tuleb enda ümber rahu luua. Nii istungi, keset kõige kiiremat aega, oma suures tugitoolis paksu kampsuni sees ja kirjutan kohvi nautides blogi, olles jätnud kõrvale kõik teised sada asja, mis kohe tegemist vajavad. Kui paariks hetkeks rahu leian, küll siis pärast jälle kiirustan.

Rahu leidmiseks ostsin täna poest kõige paksema lõnga ja kõige jämedamad vardad, mida olen kunagi ostnud. Nüüd siis koon edasi-tagasi, edasi-tagasi, teadmata, mis sellest saab. Aga tulemus on nii soe ja pehme, et kindlasti midagi head. Muideks, sõbrannale kinnitasin just mõned tunnid tagasi, et ei, mul ei ole üldse praegu aega käsitööga tegeleda ja käsitööpoest ma kindlasti midagi ei taha. Aga rahu oli vaja leida, ja kust mujalt, kui lõngatokkide vahelt.

Rahu leidmiseks avasin üle saja aasta oma blogi lehe ja otsustasin kujundust muuta. Ühe hiireklikiga sai müra täis kirjumirjust rahu täis hallikasvalge "lihtne".

Nagu näete, rahu võib leida päris väikestest asjadest. 

Tegelikult tahan ma hoopis öelda, et kiirustage-kiirustage, kui teil vaja on, aga ma võin kinnitada, et kõige tähtsamad on head inimesed teie ümber. Ja ka nemad aitavad teil rahu leida. Sellepärast jätke oma kiirustamised vahel katki ja veetke aega oma inimestega. Sellest võib imesid sündida. Ja kui mitte päris imesid, siis kindlasti palju rõõmu.

Jutustama ja kirjutama ma võikski jääda, eriti sooja kampsuni sees ja kohvi nautides, aga minu tänase kirjatöö tuum on üks väikene kingitus ühele armsale inimesele: halli ja sinise käes mänglev patsikumm koos kahe komponendi (šokolaad + muna) koogiga. Patsikumme valmistan endiselt Liisi õpetuse järgi ja kahe komponendi koogi mõtte sain Ragne Värgi blogist: RETSEPT!

Kahe komponendi koogist rääkides sain Helenalt järgmise idee: teha pannkooki ainult banaanist ja munast. Uudishimu on nii suur, et proovin juba täna.

Leidke siis teie ka oma rahu üles ja ärge kiirustage kallite inimeste eest ära!