Jalutan karbikoogiga läbi vihma ja mõtlen, et küll on tore, et kübeke värskendust taevast alla sajab.
Sügis möödub nii rutakalt ja talv juba peagi koputab uksele. Sees võbeleb kiiruse värelus - nii palju on teha ja koguaeg teedki, aga valmis justkui midagi ei saa. Aeg vist unustas mainida, et käimas on võistlus. Sörgiks meil aega ei ole, peame jooksma ajaga võidu.
Aga kui sa nüüd korraks pöörad pilgu arvutiekraanilt kõrvale ja vaatad rahulikult aknatagust vihmasabinat, viimaseid kollaseid lehti puu otsas. Mõtled viivuks, kui mõnus on tänane päev ja kui erakordselt kaunis praegune hetk. Siis, usu mind, võtab ka aeg hoo maha ja ootab sind järgi, et saaksid nautida seda killukest oleviku ilust.
- - -
Minu killuke oleviku ilu oli eile kahtlemata toorjuustu-šokolaadi valmistamine. Selleks kulus tõeliselt vähe aega, kuid piisavalt, et korraks kiirustamisest peatuda ja nautida oma väikeses köögis kokkamise võlu ning šokolaadikreemi pehmet ja magusat maitset. Taas jõudsin järeldusele, et koogi tegemine on üks tõhus teraapia vorm. Maagiline cake-making-hour möödus justkui teises reaalsuses. Ja sealt naastes oli elu läinud hoopis teist värvi.
- - -
Kiire, lihtne ja maitsev RETSEPT! on taaskord pärit Ragne Värgi blogist, mis on minu üks suurimaid inspiratsiooniallikaid.
Nimetasin enda koogi ühtlasi karbikoogiks, sest keeksivormi asemel kasutasin vormina säilituskarpi, millele saab kaane peale panna. Seda puhtalt praktilise vajaduse pärast. Kook vajas õhtul sünnipäevalapseni toimetamist ja selleks ei ole lihtsamat varianti kui kook karbis.
Lihtsuses peitub võlujõud. Proovige järgi!
Maagilist pühapäeva!
