Kreemiga beseekoogid

Üks väga magus amps ilusa nädalavahetuse alustamiseks: väikesed kreemiga beseekoogid. Ideaalne reedese hommikukohvi kõrvale :)

RETSEPT!

Musta leiva põhjal kohupiimakook maasikatega

Tänasel päeval on ikka kombeks valmistada midagi eestimaist. Tegin seda minagi. Mitte aga kamakooki või kiluleiba või muud sarnast. Mõtlesin hoopis sellele, mida hakkaksin kõige rohkem igatsema, kui oleksin Eestist kaua eemal. 

Olen tuntud kohukesefänn ja üks igatsusobjekt oleks kindlasti kohuke + kõik muud kohupiimatooted. Teise asjana hakkaksin kindlasti selle mõnusa maitseküllase eesti musta leiva järele igatsema. Nii panin need kaks head asja kokku ja küpsetasin kohupiimakoogi, mille vundamendiks on kodumaine must leib. 

Aga maasikad? Jaa, muidugi, koduaia maasikaid igatsen ma ka alati. Ka praegu, Eestis olles. Et mul siin mandrimaal aga koduaia maasikaid külmikust võtta pole, kaunistavad kooki seekord kauni Hispaaniamaa maasikad.

Meeliäratavaid kodumaiseid maitseelamusi!

RETSEPT!

Musta leiva põhjal kohupiimakook maasikatega

Põhi:
8 viilu musta leivba (nt Fazeri must põrandaleib)
80 g võid
1 dl fariinsuhkrut

Tükelda leib kuubikuteks. Sulata või pannil, lisa sellele leib ja suhkur. Kuumuta pidevalt segades u 5 min. Seejärel laota leivasegu ühtlase kihina mõnele suurele alusele jahtuma (nt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile)

Kate:
600 g teralist vaniljemaitselist kohupiima
250 g ricotta kohupiimapastat
1,5 dl suhkrut
0,5 tl vaniljet
4 muna
4 spl nisujahu
1 suure sidruni riivitud koor
0,5 sidruni mahl


Kaunistuseks:
maasikaid

Katte valmistamiseks vahusta munakollased suhkruga. Lisa kohupiim ja kohupiimapasta, sidrunikoor, jahu, vanilje ja sidrunimahl. Kõige lõpuks vahusta munavalged ja lisa ettevaatlikult segades kohupiimamassile.
Vala jahtunud leivasegu 26 cm ümmarguse koogivormi põhja, selle peale kalla ettevaatlikult kohupiimamass. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 35-40 min, kuni kook on pealt kuldkollane.
Lase koogil jahtuda ja kaunista maasikatega.

_ _ _

P.S. See Eestist inspireeritud kook osaleb ka Nami-Nami retseptivõistlusel "TORT ISAMAALE 2015",

Igal lapsel olla võiks üks väikene Tups

Mul on üldiselt selline nimepoliitika, et nimesid ma korrata ei taha. Kunagi heegeldasin ühe Tupsu-nimelise kassi. Nüüd oli kord ühe valge-pehme jänese käes ja pidin oma nimepoliitikas erandi tegema: sündis jänes Tups. Ükski teine nimi lihtsalt ei sobinud :)

Tups on lontkõrvaline, mistõttu mõõtsin ka tema pikkust varbaotsast pealaeni (mitte kõrvatipuni) ja sain 20 cm.

Tupsu muster pärineb Mari-Liis Lille varamust.

Kikilipsu õpetus aga välismaistest allikatest.

Tups on valminud tellimustööna väikesele Marleenile, kes täna juba saab Tupsuga mängida, nalja teha, teda kaisutada ja poputada. Igal lapsel võiks olla üks väikene Tups (või Täpp või Triibu või...) :)

Tups oma värvilises pesas. 

Pildistas Hanna-Maria. Aitäh!