Ave sünnipäevakaart

Mul on vedanud, sest sõpru on mul igas vanuses. Kõige noorem on varsti pooleaastane, aga kõige kauem ilma näinud (minu sõpradest), Ave, on juba 72. Seega, ümardatult võib öelda, et sõpru on mul 70 aasta raadiuses.
Ave pikaaegse elukogemuse tähistamiseks (4. oktoobril) kinkisin talle elulõngakera-kaardi ja prossi. Kaardi püüdsin pildile, aga prossi on võimalik ainult koos Avega näha :)

A+T

Muud ei olegi öelda kui...     "Katkematut armastust noorpaarile!"

külakostiks täpilised õunamoosimuffinid

Teate küll seda olukorda, kus kodus enam  m i t t e   m i d a g i  süüa ei ole. Tavaliselt valmivad just siis kõige paremad toidud. Nii ka täna, kui oli vaja kiiresti midagi mõnusat külakostiks meisterdada. Retsepti lähtealuseks valisin õunamoosi (sest purk Hiiumaa õuntest keedetud moosi ju ikka varuks on) ja varsti võtsingi ahjust välja pehmed täpilised õunamoosimuffinid. 

RETSEPT! (valmistasin poole kogusest ehk 12 muffinit)

Küll on hea, kui mittemillestki midagi head valmib! :)

sügisehall patsikumm taevasinaga ja kahe komponendi kook

Et rahu leida, tuleb enda ümber rahu luua. Nii istungi, keset kõige kiiremat aega, oma suures tugitoolis paksu kampsuni sees ja kirjutan kohvi nautides blogi, olles jätnud kõrvale kõik teised sada asja, mis kohe tegemist vajavad. Kui paariks hetkeks rahu leian, küll siis pärast jälle kiirustan.

Rahu leidmiseks ostsin täna poest kõige paksema lõnga ja kõige jämedamad vardad, mida olen kunagi ostnud. Nüüd siis koon edasi-tagasi, edasi-tagasi, teadmata, mis sellest saab. Aga tulemus on nii soe ja pehme, et kindlasti midagi head. Muideks, sõbrannale kinnitasin just mõned tunnid tagasi, et ei, mul ei ole üldse praegu aega käsitööga tegeleda ja käsitööpoest ma kindlasti midagi ei taha. Aga rahu oli vaja leida, ja kust mujalt, kui lõngatokkide vahelt.

Rahu leidmiseks avasin üle saja aasta oma blogi lehe ja otsustasin kujundust muuta. Ühe hiireklikiga sai müra täis kirjumirjust rahu täis hallikasvalge "lihtne".

Nagu näete, rahu võib leida päris väikestest asjadest. 

Tegelikult tahan ma hoopis öelda, et kiirustage-kiirustage, kui teil vaja on, aga ma võin kinnitada, et kõige tähtsamad on head inimesed teie ümber. Ja ka nemad aitavad teil rahu leida. Sellepärast jätke oma kiirustamised vahel katki ja veetke aega oma inimestega. Sellest võib imesid sündida. Ja kui mitte päris imesid, siis kindlasti palju rõõmu.

Jutustama ja kirjutama ma võikski jääda, eriti sooja kampsuni sees ja kohvi nautides, aga minu tänase kirjatöö tuum on üks väikene kingitus ühele armsale inimesele: halli ja sinise käes mänglev patsikumm koos kahe komponendi (šokolaad + muna) koogiga. Patsikumme valmistan endiselt Liisi õpetuse järgi ja kahe komponendi koogi mõtte sain Ragne Värgi blogist: RETSEPT!

Kahe komponendi koogist rääkides sain Helenalt järgmise idee: teha pannkooki ainult banaanist ja munast. Uudishimu on nii suur, et proovin juba täna.

Leidke siis teie ka oma rahu üles ja ärge kiirustage kallite inimeste eest ära!