Millal sa tegid viimati midagi esimest korda?

See küsimus uitab üsna tihti mu mõtete keskel ringi. Armas sõbranna Marian esitas selle küsimuse paar aastat tagasi nii meeldejäävalt, et nüüdseks oskan esimesi kordi väärtustada ja neid aina rohkem esile kutsuda. Esimene kord ei pea olema midagi suurt nagu langevarjuhüpe või maja värvimine. Esimene kord võib olla sünnipäeval kartulisalati asemel  rosolje pakkumine või sidrunijäätise ostmine või võõrale inimesele ütlemine "Tere! Sul on nii ilus kleit!". Ja vahel need esimesed korrad, mis esmapilgul on väikesed, kasvavad suuremaks, kui oleksid osanud eales arvata.

Millal tegin mina viimati midagi esimest korda? - Täna. Aastal 2016.

Ma ei ole kunagi varem aasta kokkuvõtet teinud. Ma pole aru saanud, milleks see võiks hea olla. Ja olen alati arvanud, et mul ei ole sellise tilulilu jaoks aega. Aga siis jäin mõned tunnid tagasi lugema Jim Ashilevi/Libros Insanose aasta lõpu/uue aasta kirja, mis tekitas uudishimu minu enda möödunud aasta kohta. Sisetunne on valdavalt olnud selline, et aeg liigub tempos "jaanid-jõulud-jaanid.." ehk et mitte midagi ei jõua teha, mitte kuskil ei jõua käia, mitte ühtegi sammu ei jõua tuleviku eesmärkide täitmiseks astuda. 

Uskumatu küll, aga ka sisetunne võib vahel olla petlik. Otsustasin selle vettpidavust kontrollida ja tegin kiire rännaku 2015. aastasse.

Jagan teiegagi mõned statistilised ja sisulisemad seigad möödunust aastast.

• 11 TEATRIELAMUST. 

Kõige rohkem läksid hinge NO99 "Fantastika" ja Draamateatri "Vennas". Kõige veidram, ja seetõttu mingis mõttes ka kõige huvitavam, oli Labürintteatri etendus "Kommuun" - tõstis tunnikeseks mugavustsoonist kilomeetrite kaugusele.

• 7 KINOELAMUST. 

Viis neist kodumaised. Üks neist ilmselt kõige erilisem film, mida olen üldse elus näinud: "Roukli". Vaatasin  Rouklit kaks korda ja olin mõlemal korral lummatud. Võimaluse avanedes vaataksin veel. Selles filmis on midagi.

Pildi allikas.

• 8 KONTSERTELAMUST. 

Lemmikelamuseks võib tituleerida Vaiko Epliku ja Kristjan Randalu ülesastumise Sõru Jazzil. Kahtlemata on lemmikutiitli vääriline ka iga-aastane suursündmus Tallinn Music Week, mis alati üllatab, alati tuletab meelde vanu lemmikuid, alati on värvikirev, alati on oodatud. TMW 2015 festivalilt leidsin enda jaoks näiteks äärmiselt põneva koosluse nimega Sturle Dagsland. Eriskummaliseks võiks neid nimetada. Mõjub tugevaimalt laivis.

• 11 LUGEMISELAMUST (+ erialased elamused kirjanduses).

Raamatutest rääkimine tundub kuidagi eriti isiklik. Õigemini, pole raske öelda, milline raamat jäi meelde ja milline mitte, milline raamat puudutas ja milline mitte. Aga väga keeruline on seletada, miks see just nii või teisiti läks. Sellepärast lihtsalt ütlen, et ühtviisi erksad mälestused on nii kodumaisest kui kaugemast kirjandusest: Jim Ashilevi "Kehade mets", Tõnu Õnnepalu "Lõpetuse ingel", Oscar Wilde "Dorian Gray portree" ja Michel Houllebecq "Kaart ja territoorium".

• Teistest KULTUURIELAMUSTEST 

toon veel eraldi välja Eesti kaasaegse ehtekunsti näituse "Hotell", mis oli möödunud suvel avatud endises Reigi pastoraadi hoones, kus sünnib alati midagi maagilist.

• KOOLI- ja TÖÖELAMUSED

keerlevad ikka laste ja noorte ümber. Seljataga on kolm praktikat, rasked otsused seoses lõputööga. Poolel teel olen koos Hiiumaa Noorsootöö Keskusega Hiiumaa noorte infomessi korraldamisel. Selle tee lõpp paistab aprillikuus.

• 3 REISIELAMUST

Kevadine nädal Mallorcal. 

Suvine nädal Itaalias kallite Gilide imelisel pulmareisil. 

Sügistalvised kolm nädalat Helsingis lastega töötamist praktiseerides.

• ELAMUS "POLEKS EALES ARVANUD, ET...

vahetan (isa õhutusel) oma kätega välja pesumasina mootori harjad."

• ELUMUUTVAD OSTUELAMUSED

Kohvimasin, mis muudab iga hommiku (minusuguse ööinimese jaoks) nii ilusaks ja heaks.

Pildi allikas.

Prillid (mis prillikandjale on umbes nagu lemmikloomad loomasõbrale).

• ELAMUS "UUED TUULED"

Teisisõnu, endalegi ootamatult on põnevaks muutunud kõik, mis toimub Eesti disainimaastikul. Sellele andis hoogu juurde saatesari "Kapist välja", mis huvi ja uudishimu ainult kasvatas. Nüüd on rõõm unistada kõigist neist imelistest esemetest, mis kohalike käsitööliste käte all sünnivad.

• LOODUSE-ELAMUS, 

aga ka esimene kord mägedes. Ma varem polnud kunagi mõistnud teiste juttu "imelistest mägedest". Mööda sõites tundusid nad küll suured ja ilusad, aga ei midagi enamat. Poolepäevane mägimatk muutis mu arvamust kardinaalselt. Nüüd ootan ja loodan, et esimene kord ei jää viimaseks :)

Ja veel..

et oma väega ja käega

paar luuletust-laulu olen loonud

mõne koogi lauale toonud

armsaim neist vast "teater"

/mai 2015/

saladus

peidus me pilkude vahel

justkui oleks midagi ühist

meil teada ja kanda

tunda ja anda

aga ei tea 

kas tähendust otsides

leiame ühise

või on see kõigest

tühi pettekujutelm

seda teada ei saagi

sõnatuks jääb saladus

peidus me pilkude vahel

pinge

peidus me pilkude vahel

lõikaks kui klaasi

teravalt kriginal

läbistab südamelöögid

kisuks kui alasti

mind - vaatajat, kuulajat

murduda kartes

pilgu pööran

sest sina võid olla ju alasti

kõigi me pilkude ees

kõrvade kuuldes

tunnete tundmustes

ja selle eest

ma imetlen, austan

ja kadetsen sind

kogu lahtikistuse juures

sa aitad ja toetad ja avad

mind ja neid teisi

kes vaatavad, kuulavad

kuid mina

mina ei taha olla alasti

kõigi te pilkude ees

või kui ka tahaksin

iial ei suudaks, ei julgeks

lukustun

vaatan maha

nii jääb saladus

saladus peidus me pilkude vahel

on meil ühist või mitte

pole sel vahet

sest ärev hetk

peidus me pilkude vahel

on jagatud kaheks

mulle ja sulle

on seal siis ühist

või mitte

pole sel vahet

sest üks mis kindel

see viiv

on me mõlema oma 

igatahes

• UUEL AASTAL UUE HOOGA?

Kui esimese aastakokkuvõttega sain just ühele poole, siis nii kaugele ma ei küündi, et alanud aastaks mingeid lubadusi anda. Küll aga on mul iseendale suur soov, mis vajab valjusti välja ütlemist ja kirjapanemist, et see ka täide läheks. Mu möödunud aasta täitumata unistus oli korraldada üks väike kontsert. Soovin, et sel aastal läeks see unistus täide ja et ühtlasi lõpetaksin juba liiga kaua kestnud pausi laulmiselamuste vallas.

_ _ _

Aastakokkuvõte ei tundugi enam nii tilulilu. Põgus tagasivaatamine ja meeldetuletamine lööb sisetundel jalad alt ja näitab, et midagi siiski on vahepeal juhtunud. Ühtlasi avab see uued uksed tulevikku. Vähemalt nii ma praegu tunnen ja soovitan teile ka kokkuvõtmist :)

_ _ _

Lõppsõna. 

Nii palju on, mille eest tänulik olla. Lõviosa sellest siia postitusse kirja ei saanudki, sest kõige armsamad ja tänuväärsemad hetked elavad ikka südames ja ühistes mälestustes. Olen tänulik kõigi nende "uute" armsate inimeste eest, kellega olen möödunud aastal kohtunud! Ja olen tänulik kõigi nende "vanade" armsate inimeste eest, kes on läbi aja minu kõrval olnud ja jäänud.

Head uut aastat!