Igal lapsel olla võiks üks väikene Tups

Mul on üldiselt selline nimepoliitika, et nimesid ma korrata ei taha. Kunagi heegeldasin ühe Tupsu-nimelise kassi. Nüüd oli kord ühe valge-pehme jänese käes ja pidin oma nimepoliitikas erandi tegema: sündis jänes Tups. Ükski teine nimi lihtsalt ei sobinud :)

Tups on lontkõrvaline, mistõttu mõõtsin ka tema pikkust varbaotsast pealaeni (mitte kõrvatipuni) ja sain 20 cm.

Tupsu muster pärineb Mari-Liis Lille varamust.

Kikilipsu õpetus aga välismaistest allikatest.

Tups on valminud tellimustööna väikesele Marleenile, kes täna juba saab Tupsuga mängida, nalja teha, teda kaisutada ja poputada. Igal lapsel võiks olla üks väikene Tups (või Täpp või Triibu või...) :)

Tups oma värvilises pesas. 

Pildistas Hanna-Maria. Aitäh!

Vanillised tassikoogid

Mõnus magus amps tee kõrvale. Maitseb eriti hästi koos hea seltskonnaga :)

RETSEPT!

Avokaado-kohupiimakook musta leiva põhjal

Seda postitust võib pidada justkui lõpetuseks teemale "Mida vennad tahavad?". Nädalavahetusel tähistasime väikevenna sünnipäeva. Mina tahtsin selleks puhuks teha avokaado-kohupiimakooki, aga tema tahtis, et koogi peale joonistataks jalgratas. Eriliseks joonistajaks ma end ei pea, aga väriseval käel sai üks jalgratas siiski valmis sellisel moel, et vähemasti Ott sai aru, et jalgratta joonistasin :)

RETSEPT!

(valmistasin koogi 28 cm lahtikäivas koogivormis)

Põhi:

10 viilu musta leiba

75 g võid

Lõika leib kuubikuteks ja prae võis. Seejärel pane leivatükid koogivormipõhja.

Kate:

800 g vaniljemaitselist kohupiima

2 küpset avokaadot

0,5 sidruni mahla ja -koort

400 ml vahukoort

1 dl suhkrut

(1 dl tuhksuhkrut)

35 g želatiinipulbrit (+ vett lahustamiseks)

Püreesta avokaado ja sidrunimahl saumiksriga. Sega kokku kohupiima ja sidrunikoorega. Vahusta vahukoor suhkruga ja sega kohupiima-avokaado seguga. Kui soovid magusamat kooki, siis lisa veel 1 dl tuhksuhkrut. Viimasena lahusta želatiin soojas vees (võid lisada ka sidrunimahla) ja lisa želatiin ülejäänud segule. Vala kate koogivormi ja jäta üleöö külma tarretuma.

Kaunistuseks:

100 g vaniljemaitselt kohupiima

1 dl vahukoort

0,5 dl suhkrut

2 sl kakaopulbrit

Vahusta vahukoor suhkruga. Sega tasakesi kohupiima ja suhkruga. Kaunista kook tordipritsiga vastavalt oma soovile.

Mida vennad tahavad? vol. 2 (Vastus: smurfi)

Kui suured vennad soovivad rüütlikiivrit, siis väiksed vennad tahavad smurfi. Minu õnn, et neid mõlemaid on võimalik heegeldada :) 

Mustri tuletasin seekord ise katsetades. 

Mida vennad tahavad? vol. 1 (Vastus: rüütlikiivrit)

Kaks järgmist postitust on teemal "Mida vennad tahavad?". Minu kaks venda tähistavad oma sünnipäeva jaanuaris ja tänavu olid neil mõlemal päris konkreetsed soovid. Eriti üllatunud olin, kui vanem vend teatas tavalise "ma ei tea, midagi ei taha"-soovi asemel koos pildiga

"näe, seda tahan!"

Kui nii konkreetne soov esitatakse, tuleb see täita.

Otsisin mustri ja asusin heegeldama. Mustri autor on BrieCrochet Design.

Tulemus sai selline, sutsu tumedam, aga kujult sama.

Pildid tegi Hanna-Maria.

Järgmises postituses näete, mida väikesed vennad soovivad. Ühtlasi ootan huviga märtsikuud, kui minu kolmandal vennal sünnipäev on - kes teab, millised tema soovid veel on ;)

Minu värviliste ja teravmeelsete sõprade kodu ehk kootud purgiümbris

Kui ühes eelmistest blogipostitustest mainisin oma lemmikvärvi lõngaga kudumist, siis täna saate näha, mis sellest lemmikvärvi lõngaga kudumisest välja tuli. Alguses ma ei teadnudki, mida koon. Oluline oli, et saaksin lõpuks ometi midagi helehalli lõngaga luua, sest tegu on kahtlemata kõige popima käsitöö tegemise värviga minu jaoks praegu. Alguses kujutasin ette, et koon salli, aga kui selle salli ühe korra purgi ümber panin ja see millimeetri täpsusega sobis, otsustasin, et kaunistan hoopis purgi ära ja teen sellest kodu oma värvilistele sõpradele (loe: erinevatele pliiatsitele) ja teravmeelsetele (loe: kääridele). Sidusin veel vaba käega lõigatud nahariba kudumiga kaetud purgile ümber ja valmis see saigi.

Katsetusi Kihnu saareköögi põhjal

Jõulueelsel ajal kirjutasin teile oma päris esimesest 2014. a jõulukingitusest ja lubasin, et kindlasti saate teiegi sellest osa. Oleksite võinud juba saada kaunil jõuluajal, aga kes siis jõudis arvutis blogipostitusi kirjutada :) Seega nüüd tuleb väike jõulumenüü meenutus.

Aga kõigepealt kingitusest, milleks on kokaraamat "Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist". 

(Pilt on pärit Toidutare.ee lehelt).

Oi, kui suur mu rõõm oli, kui selle raamatu pakkepaberi seest leidsin! Ja rõõm sai suuremaks, kui raamatu sisse vaatasin. Mulle meeldib eriti see, et raamatu autor on iga toidu juurde kirjutanud ka natuke Kihnu saare lugu. Teiste sõnadega, sealt saab lugeda, mis on Kihnule kõige iseloomulikumad toorained, millist leiba valmistatakse pühade ajal, milline on Kihnu rahvusroog, millist kala pidas rannarahvas vanasti prahikalaks jne. Iga toiduga käib kaasas lugu, tükike Kihnu pärandit.

Esimesena katsetasin raamatust kodujuustupirukat. See sai aga nii kiiresti otsa, et pildile ei jõudnudki.

Et jõuluajal pidid kõik traditsioonilised toidud ka lauale mahtuma, siis otsustasin, et algatuseks proovin jõululaual ära paar väiksemat rooga, mis pigem suupiste või toidukõrvase aset täidavad. Valituks osutusid tursamaksasalat ja majoneesiküpsised.

Tursamaksasalati valisin, sest polnud ise kunagi tursamaksa söönud ja tahtsin ära proovida. Selleks oli vaja 250 g tursamaksakonservi, 2 keedetud muna, 1 väike mugulsibulat ja 1 väikest soolakurka. Koostisained tuli hakkida, segada ja siis lasta heal maitsta. Ja maitses ka hästi - eriti hõrk oli salat krõbedal röstsaial.

Majoneesiküpsised tundusid minu jaoks aga eriti erilised. Ma poleks kunagi selle pealegi tulnud, et võiksin majoneesi küpsistesse panna. Majoneesiküpsiste tarvis oli vaja 200 g võid, 2 muna, 2 dl suhkrut, 1 tl vanillsuhkrut, 2 dl majoneesi, 8 dl nisujahu ja glasuuriks piimašokolaadi. Küpsiseid ahjuplaadile ladudes sain aru, et oleksin pidanud esteetilistel kaalutlustel vast väiksemad küpsised vormima ja neid kahel ahjuplaadil küpsetama, et ampsud pisemad saaks. Aga ka suured majoneesiküpsised said otsa - maitsesid minu üllatuseks imeliselt. Kui juba ühe võtsid, siis ei jäänud teine suhu pistmata. 

- - - 

Kes kokaraamatuid armastab, sellel soovitan Kihnu saareköögi raamatu ka enda köögiriiulile hankida. Ise jätkan tasapisi Kihnu köögiga tutvumist :)

Mütside ja kinnaste pesa ehk heegeldatud korv

  

Mul on vägagi nauditav töö ja tore kool, aga ikkagi kibelen ma iga päev koju, et saaks juba meisterdama tulla. Olgu selleks meisterduseks siis puukasti ülevõõpamine värviga või pappkasti kaunistamine uue kattega, oma lemmikvärvi lõngaga kudumine või kõikidest kõige lemmikum käsitöötegevus - heegeldamine. 

Täna jagan teiega just seda kõikidest kõige lemmikuma käsitöö tulemust. Et mütse, salle ja kindaid on kogunenud nii palju ja nad kõik ei taha ära mahtuda mu väiksele mütsi-salli-kinda-riiulile, siis otsustasin, et mütsid ja kindad peavad saama eraldi pesa ja sallid võivad üles riiulile laiutama jääda. Mõeldud, tehtud. Otsisin välja oma kõige suurema heegelnõela ja ammu "igaks-juhuks-tellitud-trikoopaela", panin käima hea filmi, mida sõbranna oli soovitanud ja asusin tegutsema. Kaks tundi hiljem, pärast katkematut heegeldamist ja filmist põhjustatud suuri kurbuspisaraid, sai valmis pesa mu pea- ja kätesoojendajatele. Kiire, lihtne, praktiline. Ja mis peamine: nii hea on alati olla, kui oma kätega midagi valmis oled saanud :)

Jõulumagustoit

Minu jaoks on kahtlemata parim iga-aastane jõululaua klassika seaprae ja hapukapsaste näol kõikvõimalike lisanditega sealjuures. Aga pärast kõhu  p e a a e g u  täis söömist võiks traditsioonilisi maitseid kroonida üks mõnus ja mahe ja mahlane (ja mitte liiga magus) jõuluõhtu magustoit käsikäes värskelt valminud kohviga.

Ma ei teinud seekord Hiiumaale tulles kokkamise osas mingeid plaane. Otsustasin, et meisterdan köögis täpselt nii palju ja nii suurtes kogustes, kui sisetunne parasjagu lubab. Sest, teate ju küll, toiduvalmistamist peab saatma rõõm ja nauding. 

Täna hakkas hommikust saadik minu sees kasvama jõulumagustoidu tunne. Esimesena valisin välja väikesed, äsja päkapikkude poolt toodud, keraamilised vormid, mille sisse magustoidud teha. Siis tundsin igatsust pohlamoosi ja kohupiima koosluse järele. Hiljem, poes käies, sai selgeks, et jõulumagustoidule tuleb lisada tükike Hiiumaad. Nii sai retsepti osaks see päris õige Hiiu Pagari Hiiumaa leib. Juba maksma jalutades turgatas pähe mõte, et magustoit saaks imeline Alma latte-maitselise jogurtiga, mis minu rõõmuks poe riiulitelt vastu vaatas. Jõulukirikus, muude mõtete vahel, panin magustoidu otsast lõpuni kujutelmas kokku.

Nii tulingi koju ja võtsin

RETSEPT!
vormide määrimiseks võid
ja ülepuistamiseks riivleiba

1 viilu Hiiumaa leiba ja hakkisin kuubikuteks
200 g vaniljemaitselist kohupiima
200 g latte-maitselist jogurtit
u 1/3 purki pohla-õunamoosi

kaunistuseks Hiiumaa metsade külmutatud jõhvikaid.

Määrisin 5 väikest vormi võiga, puistasin üle riivleivaga. Seejärel täitsin vormid järjest latte-jogurti, leivakuubikute, pohlamoosi ja kohupiimaga. Selle peale panin veel natuke jogurtit ja pohlamoosi ning kaunistuseks mõned leivakuubikud ja jõulupunased jõhvikad.

Natuke muretsesin kuni magustoiduajani, et äkki sai midagi liiga vähe või liiga palju või on magustoit mahlase asemel ehk hoopis kuivapoolne. Aga oh seda rõõmu, kui esimene amps andis kinnitust, et meie pere jõuluõhtu magustoit sai just täpselt selline, nagu ma soovisin, või isegi natuke parem. Nii vist juhtub, kui paned millesegi kogu oma rõõmu ja pühendumuse :)

Jõulusoov

lumehelves tasa langeb

jõulukuuse oksale

soojus hinges, meel on malbe

rahu täitnud südame

köögis hapukapsa podin

piparkoogid laual reas

nurrukass siis sülle ronib

tänumõtted täitnud pea

kuskilt kostub kingikrabin

kas on tulnud jõulumees?

kuulan, vaid üks vaikne sabin

ehk on päkapikud need?

jõuluaja salapära

süütab sära silmades

avanegu ajavärav

et saaks see kesta veel ja veel

see, mis kõige hinnalisem:

koos kallitega oldud aeg

iga hetk, ka kõige pisem

oh, imeline jõuluaeg..

/jõul 2014/

Kauneid jõule teile kõigile!